Friday, 4 December 2009

Minu igapäevased toimetused ja Krakowi vorsti needus

Päevad on mul siin täis tihedaid toimetusi, kohe hommikul vara alustan kui Pilvi Kirsi ilma prognoosimisega, abiks 2 internetisaiti, võrdlen 3 järgmise päeva pilvisust ja temperatuuri, arvutan tuulekiirust km/h-lt m/s-sse ja kõige lõpuks kõrvutan hommikuse prognoosi õhtuse prognoosiga. Kui on olulisi muutusi, siis tuleb Kliendile st. vajadustega isikule sellest viivitamatult teada anda. Klient on üsna kärsitu mõnikord. Ja harva püsib isegi ühe päeva prognoos kauem kui pool päeva, mis siis veel kolmest päevast rääkida.
Täna näiteks koostasin sellise teate, mis käib vaid 1 päeva kohta:

Y:00-4am:cloud/snw2;4am-6am:cloud,6am-11am:snw2/sun,2pm-5pm:cloud,7pm:clear
S:4.N: -17,some cloud,w:55(15),5:-15-15-17.M:clear,D:somecloud,N:snw2.w:60,40,30(17,11,8)
summit:-23,-23,-25,clear,somecloud,somecloud.w:75,45,40(21,12,11)

Kes ära suudab deshifreerida võib auhinnaks järgmise sõnumi Tarmole ise saata.

Tarmolt on siiani tulnud sõnumid, et baaslaagris on vesi külmunud, ei voola (meil siin basseinis küll ilusasti voolab), 4000 meetri kõrgusel on sama külm, kui jaanuaris oli Mercedario 2. laagris (oli küll külm, mäletan)
http://jane-tarmo-barreal.blogspot.com/2009/02/11-paev-mercedario-2-laager_10.html
ja et ilma minuta on telgis igav ( eks ta ole, pole kedagi karmi kontrolli all hoida ja pahandada kui kasvõi sokid on valesse kohta kuivama pandud). Ühel päeval tuleb ka kurb teade, et lund on vööni ja see eriti järsk poolakate liustik jääb sel aastal ronimata. Ilmselt jääb see Krakowi vorst nüüd veel kauaks Tarmot kummitama.

Kui mul tihedast ilmennustaja tööst aega üle jääb, siis veedan aega roosadest ja valgetest lõngadest toredusi heegeldades ja kududes (sedakorda siis mitte Tarmole), lugedes ja maitsvaid toite nautides. Pean ausalt ütlema, et kokk Veronica on siia tööle võetud sellepärast, et ta oskab süüa teha. Kõige paremini kukuvad tal välja: tomatisupp, ahjukartulid, sidrunitort ja kõiksugu pirukad. Aga ka igasugused täidetud juurviljad, sufleed, liharoad kastmetega ja täidetud pastad. Enamuse ajast olen piisavalt kaastundlik ja Tarmole teada ei anna, mida ma söön. Igal õhtul kell 7 tuleb valge mütsikesega tüdrik, esitleb mulle õhtusöögi menüüd ja vaatab mulle küsivalt otsa, et kas olen pakutuga rahul. Siiani olen kogu aeg rahul olnud, sest mis mul ikka üle jääb, kui menüüs on kirjas eelroog "tuhat kihti baklazhaani" või magustoit "hõljuv pilv". Ise mõtlen küll sealjuures, et huvitav, millal pakutakse rooga "sada aastat üksildust" ja et kas "hõljuv pilv" pole mitte mõne kohaliku indiaanlase nimi?

Ehh, ei ole enam need ajad, kus oli tingimata tarvis turnida. Nüüd imetlen mägesid kaugelt ja olen ka väga rahul. Kes oleks osanud arvata, et minust saab turist, kes ostab 10-päevase "kõik hinnas" paketi ja rohkemat ei oska tahtagi. Vaata siis mis kehakaalu tõus inimesega teha võib!

1 comment:

  1. Merde, merde - mida ma näen, kõik need vihaleajavad söögiorgiad on jälle au sisse tõstetud, a seekord ilma kodanik Mägardita...
    Nomaeivõi...hakka või ise rasedaks.
    Head isu, rännutibukesed :-))))

    ReplyDelete