Uue tähtsa külalise saabumise eel on kogu me Posada personal ärevil (kõik köögitüdrukud tahavad ju näha, keda ma siin nii pikisilmi oodanud olen). Minu käest käiakse mitu korda küsimas, et mis kell ikka saabumist on oodata ja et kas katta õhtusöögilaud restorani, õue või meie tuppa.
Kui Tarmo saabub, siis venib see varba-arutelu meil muidugi pikale, nii poole ööni. Varvas on ennast küll hästi üleval pidanud, kuid ei või ju iial teada, millal ta Tarmot jälle alt otsustab vedada. Lisaks sellele on Tarmo jaoks kasutuks muutnud ka mõlema käe sõrmeotsad (küll ilmselt ajutiselt, aga ma pakun kohe varmalt heegeldatud varuvariandid välja).
Tarmo vaimsest seisundist annab hea ettekujutuse fakt, et ta üritab mulle väita, et hetkel kui ta tipu poole teele asus "sõitsid mäe peal soomusrongid". Õnneks Tarmo rongi alla ei jäänud ja püsis kogu tee ikka püsti. Ilmaennustus läks seega täkkesse. Erinevalt kahjuks mu järgmise päeva ennustusest, kui Alari grupp tõusma pidi ja minu ennustatud pärastlõunane lumesadu jõudis kohale j
uba kell 7 hommikul. Noh, sademetega olen ma ikka kippunud mööda panema.Järgmise päeva veedab Tarmo võrkkiiges, arutledes peamiselt selle üle, millised on kokk Veronica suurimad hitid. Kõrgeid punkte saavad kartuli tortilla, ravioolid spinatiga sinhallitusjuustukastmes, roog nimega "tuhat kihti kartulit" ja tiramisu.
No comments:
Post a Comment