Saturday 5 December 2009

Kuidas ma mehe mäe otsa ajasin


Kõigepealt pean ütlema, et kõik need inimesed, kes arvavad, et Tarmo on meie peres see mägironija ja mina lohisen kuidagi kaasa on rängalt eksinud. Tänane juhtum on eredaks kinnituseks sellele, kumb meist on Rigade klanni esialpinist.

Kogu jama algas juba eile, kui Tarmo helistas ja ütles, et algselt arvestatud 7 tunni asemel kulus tal Colera laagrisse 6000 meetri kõrgusele jõudmiseks ainult 4 tundi. Ta on seda trikki teinud juba mitu korda, et algul räägib, et oh mis rasked tingimused ja kole raske kott ja siis teatab, et näe, ei läindki poolt päeva, olen 3 tunniga kohal! Ise veel Reaalkoolis käinud, peaks ju arvutada oskama küll! Ühesõnaga oli selge, et ta on suurepärases vormis ja hõreda õhu hingamiseks hästi kohastunud nagu alati. Algul tundis ta end Colera laagris väga üksikuna, aga vastu õhtut avastas tsutikese altpoolt Alari koos 5 saatusekaaslasega (1 tüdrik ja 4 meesisendit).

Kliente oli mul seega juba kokku 7! Tundsin, et minu oskusest täpselt infot edastada sõltub kümnete inimeste saatus, nende pikaajaline õnn ja rahulolu või kibestumus ja pettumus. End viimse piirini kokku võttes edastasin päeva jooksul kolm korda ühte ja sama sõnumit (väikeste variatsioonidega, et profim välja kukuks): "öösel on torm, hommikul väga kõva tuul, päeva peale veidi vaibub, päev poolpilves sademeteta". Alar oli Tarmole andnud ühe oma raadiosaatjatest ning Tarmo pidi neile viimase prognoosi edastama punktipealt kell 7 õhtul. Kujutasin elavalt ette, kuidas grupp kirglikke alpiniste tungleb ümber raadiosaatja, neelates ahnelt iga minu edastatud sõna. Uinusin rahutult ja kell pool 8 olin ärkvel kui ärev orav.

Öösel kell 3.30 on saabunud sõnum: "Täiemahuline torm, toetan seljaga telki, millal tuul väheneb?" Vastan nagu katkine grammofoniplaat, et tuul väheneb millalgi päeval, all 15-lt kuni 8m-ni/s ja tipus 20lt kuni 12m-ni/s. Ei mingit vastust.

Kell 8.30 jookseb meeldivalt matsakas ja ülihoolitsev söögitädi Paola hingeldades üle muru: "Jane, Jane telefoon!" (nad siin kõik teavad, millega mu mees tegeleb ja et see on mulle väga tähtis. Muide, oma usinuses olen asunud ka siinset ilma ennustama, siiamaani mitte väga edukalt, korrutan juba 3 päeva kõigile:"manjaana fluuvio", aga minu lubatud vihm jõudis alles täna õhtul kohale, õnneks need kliendid, kes mägedes, seda veel ei tea.) Tarmo teatab nukralt, et nad seal mõtlesid ja leidsid, et ilm on ikka liiga tuuline ja et otsustasid täna mitte minna ja et ei tea, kas ehk homme on parem ilm? Selline jutt ei sobi mu maailmapildi ja plaanidega kohe üldse mitte. Mina jälgin siin iga poole tunni takka meteoroloogilisi graafikuid, teatan tunniajalise täpsusega, mis kell ilmub taevasse valget või musta värvi pilv ja neile minu ilm ei kõlba?! Sestap vastan karmilt: "kellele selline tuul ei sobi, võib kohe alla minna, vähemat tuult mul teile ennustada pole ja homme sajab lund nagu juba korduvalt teatatud on!"

Et asi kindel oleks, saadan Tarmole veel sõnumi: "mine üles, tuul vaibub, Mercedariot alustasime ka kell 9, ilm peab õhtul 8-ni!" Seejärel suundun rahulolevana hommikusöögile, kus söön ühe koogikese ka Tarmo eest. Meenutan väikese revanshimaiguga, kuidas Tarmo mind Mercedario tipupäeva hommikul tormiga telgist välja kupatas ja väitis, et valges on igatahes lihtsam tuules tuikuda kui pimedas. Mul viis tipuharjal kolm korda tuul jalad alt ja libisesin kõhuli nõlva mööda nagu angerjas. Huvitav küll, miks nüüd Tarmo sama trikki ei taha korrata?

Eeter on vaikne. Nii mitu tundi järjest. Ma pole enam üldse rahulolev, tõmbun torssi ja ujun vaiksel mühinal nagu sinivaal basseinis edasi-tagasi. Heegeldus ka ei suju. Kell 2 mõtlen, et hiljemalt kell 4 peaks tulema mingi märk.

Kõne tuleb kell 15.15. Tipust. Tänusõnad rasedale naisele, kelle utsitamise ja innustamise tõttu mees end tippu vedas. Tal olid juba olnud loobumismõtted, kuna tema põhiunistus Krakowi vorst läks nagunii aia taha, siis tekkis tal mõte, et tavalist marsruuti võime ju iga kell koos ronida. (No vaevalt).

Õhtul on ta telgis tagasi, väidab, et "läbi" ja hiljemalt ülehomme avaldab soovi minuga kohtuda. Alari grupp üritab homme uuesti, nii et sain veelkord meteoroloogilisi lootusi edastada.

1 comment:

  1. Vaat kus kurat ikka armastus, ahh! Isegi mäetipp murtakse maha... Filmis 'tulnukas' on ka paar värvikat rida sellise, pimestava tunde kohta. Ojahh...

    ReplyDelete