Erivajadustega isiku pika teekonna kergendamiseks on meil kaasas terve kaasaskantav voodi, ehk 2 madratsit (mida Tarmol hiljem ka mägedes vaja läheb) ja väike magamiskott (mida meil hiljem üldse vaja ei lähe). Külitan Madridi ja hiljem Santiago lennujaamas oma asemel rahulolevalt nagu morsk ja isegi magan mõned tunnid. Ehh, ei ole enam need ajad, kus Stockholmis sai ohitud, et õlu maksab 90 eeku ja rõõmustatud, et Madridis maksab vähem. Meie põhjalik mustlaslaager näeb välja, justkui kavatseksime lennujaamadesse tüki kauemaks jääda, kui ainult kahe lennu vahelise aja (ikkagi soe ja puhas koht, kus võimalik ka poegida).
Lennukis saab järjekordse tõenduse teaduslikult tõestatud fakt, et rasedate aju tõmbub 5-7% kokku. Mingil hämaral tunnil käib stjuuardess ringi ja jaotab kiles neljakandilisi pakikesi, ma järeldan, et on hommik ja jagatakse niisutatud salvrätte enda kasimiseks. Paki avamiseni ja selle sisu näole määrimiseni ma õnneks ei jõua, jään enne magama. Hommikul selgub, et pakis on võileib.
Kokkuvõttes oli lennuvintsutuste talumine kergem kui kartsime. Kõige hullem oli viimane, 40-minutiline ots Santiagost Mendozasse. Lisaks tavapärasele turbulentsile mägede kohal oli kapten paadunud rullnokk.
No comments:
Post a Comment